DLL

imm32.dll
 http://www.processlibrary.com/en/directory/files/imm32/22508/
IMJPTIP.DLL
http://www.processlibrary.com/en/directory/files/imjptip/439028/
GdiPlus.dll
http://www.processlibrary.com/en/directory/files/gdiplus/21583/
IMJPPRED.DLL
http://www.processlibrary.com/en/directory/files/imjppred/465969/
IMJPAPI.DLL
http://www.processlibrary.com/en/directory/files/imjpapi/421395/

PCB

PCB kasutatakse ladustamiseks koguda teavet protsessid ja see on ka kutsutud andmestruktuuri, mis salvestab infot protsessi. Teave selle protsessi kasutab CPU run aeg.Mitmesugust teavet, mis on ladustatud PCB kui järgmiste:  
1) Nimi protsessi.

2) riik protsess. Tähendab, Valmis, aktiivne, oodake.

3) eraldatud vahendeid protsessi

4) mälu, mis on ette nähtud selle protsessi.

5) planeerimine teavet.

6) sisend ja väljundseadmed, mis on protsessiga seotud

7) Protsessi ID või identifitseerimisnumber, mis on antud CPU kui protsessi soovin Service.

Info järgmisel lehel. 

http://www.slideshare.net/imdadmanik/03-processes

https://www.youtube.com/watch?v=cNN_tTXABUA

Sissejuhatus OS

Operatsioonisüsteemide alused.

1950-1960 oli kaks OS süsteemi: General motors OS, IBSYS
1969 tuli unics (hetkel ei tegele it asjadega)
DOS-11 tuli 1970
1975 CP/M
1979 tuli UCLA Secure
1981 IBM PC DOS

DOS käsud.

Copy- copies one or more files to another location.
Date- displays or sets the date.
Del- Delete one or more files.

Käsurida on vaja selleks, et seal saab näha arvutga seonduvaid asju jne.
PowerShell on administraatori tõõriist.

Mis on OS?

1. OS=Operatsioonisüsteem.
2. Programm, mis jihib ja reguleerib rakendusprogrammide käivitamist ja kasutamist.
2.1 Liidesed rakenduste ja riistvara vahel.
2.2 muudab arvuti kasutamise mugavamaks (GKL)
3. haldab arvuti ressursse ja jälgib nende kasutust.
3.1 Ressuriside efektiivne kasutamine.

Windows1.0 versioon ilmus (1985 a.)
Windows 2.0 oli ametlik versioon mida hakati kasutama arvutites (1987 a.)

OS liigid .

Real-time (hetkeline)

Multi-user (mitu kasutajat ühel OS)

Multi-tasking vs. single-tasking (kindla töö OS ja mitmik töö OS)

Distributed

Templated

Embedded

kõige uuemad OS -id.

windows 7, 8 , 8.1

Mac Maverick

Linux Enterprice 12. 

android 4.4

1. kernel= OS tuum.

2. program execution= OS protsesside haldamine. 

3. Interupts= katkestus signaal

4.Memory management=Mälu haldus

Tuum on programm,tarkvara. Sisalda sisendit-väljundit. Tõlgib rakenduse jutu ümber. Seda ei saa muuta töötamise käigus (paikneb kaitstud mäluosas).

Kontroller: on jagatud väikesteks osadeks.

On olemas erinevaid kontrollereid, näiteks:

1.Klaviatuuri kontroller

2.Floppy ketta kontroller

3.Mälu kontroller

4.Katkesti kontroller

5.Universaalsild (Intel B85 )

Videosid on võimalik vaadada järgmisel lingil

https://www.youtube.com/user/bjhecker

Protsesside haldus

 

29.10.2014

Smallbasic,Skratch

Uurisime mida on võimalik veel Skratchis teha.Siis hakkasime uurima kuidas programeerida smallbasicuga ja tegime selle põhjal paar ülessanned.

28.10.2014

OS alused,Eesti.ee

Alustasime OSi aluste õppimist.
Uurisime mis on võimalik teha Eesti.ee lehel.
Hiljem pidime uurima missugused oli maksud kindlatel aastatel.

27.10.2014

Panga uuring

Uurisime infot erinevade pangade kohta.Oli vaja teada milliseid hoiuseid minigi pang annab ja kui kaua ja kui suur rahasumma pidi olema mingi hoiuse jaoks,missugused fondid oli pangal ja kas seal oli võimalik teha pensioni fond.

24.10.2014

SDD jätkamine..

Jätkasime SDD tegemist samast telefonist mille kohta oli varem tehtud SRS. Lisasime sinna erinevaid mõistekaarde ülessannete kohta mida telefon teeb.

23.10.2014

Scratch

Alustasime erinevate programeerimis keelte õppimist.

Alustasime scratchist kus on võimalik panna kokku program erinevatest ette antud võimalustest.

22.10.2014

Klienditeenindus

Esmalt uurisime mis vahe on toodel ja teenusel tõime välja erinevuseid millest need erinevad.
Hiljem tegime mõned iseseisvad tööd mis sai üles pandud google drivei.
Peale lõunad jätkasime audit koostamist.

21.10.2014

SDD

Alustasime SDD uurimist vaadasime erinevaid mõisteid ja hiljem alustasime ise SDD koostamisega telefoni alusel.

20.10.2014

Auditi koostamine

Pidime antud arvutiklassis koostama auditi riistvara kohta mis seal oli.Pidime märgistama riistvara koodiga ja siis execli tabelisse üles kirjutama.

17.10.2014

Iseseisvad tööd.

Jätkasime iseseisvaid tõid.

16.10.2014

Iseseisvad tööd

Tegime iseseisvaid tõid.
Nende alla kuulusid kasutusjuhend ja wordi dokumendi vormistamine.

13.10.2014-15.10.2014

Viirused

Õppisime erinevade viiruste kohta.Õppisime kuidas nendest käsitsi lahti saada ja milliseid viirusetõrieid võib usaldata.

Iseseisev töö

Iseseisev töö

3.Registrivõti on:
Microsoft Windows opsüsteem hoiab registris andmeid arvutisse installeeritud tarkvara (kaasa arvatud opsüsteem ise) ja süsteemi seadistuste kohta. Registrivõti näeb välja nagu failisüsteemi kataloog, st on hierarhilise (puukujulise) struktuuriga
Lihts
am moodus registri  võtmeid leiab järgmistest kohtatest
HKEY_LOCAL_MACHINE \SYSTEM : \system32\config\system
HKEY_LOCAL_MACHINE \SAM : \system32\config\sam
HKEY_LOCAL_MACHINE \SECURITY : \system32\config\security
HKEY_LOCAL_MACHINE \SOFTWARE : \system32\config\software
HKEY_USERS \UserProfile :  \winnt\profiles\username
HKEY_USERS.DEFAULT : \system32\config\default

Nendele saab lihtalt ligi arvutise otsinkusse trügides  %SystemRoot%\System32\Config

Järgmiselt lehelt on võimalik leida kuidas kustudada registrivõtmeid.

http://pcsupport.about.com/od/windows7/ht/delete-registry-keys-windows-7.htm

Registri võtmete leidmiseks/muutmiskes/kustutamiseks tuleb kasutada registri muutmis programmi mis on arvutis alkselt juba olemas lihtsalt tuleb windowsi otsinkusse trükita regedit

4.Juhend kuidas viiruseid ilma antivirus süsteemida ära kustutada on järgmisel lingil
https://www.youtube.com/watch?v=Yf6Xz3OJaXY

10.10.2014

SRS

Lõppetasime SRSi tegemise lisasime sellele joonise ja tabeli joonis tehtud ülesande kohta.

09.10.2014

UML/SRS

Õppisime UMLi kohta http://denadusoo.blogspot.com/2014/10/uml.html
Alustasime SRSi tegemist kaheses gruppis.Iga grupp valis omale telefoni mille kohta pidi SRSi tegema.

08.10.2014

Exceli tabel,dokumenteerimine

Tegime ülesandeid exceliga.
Hiljem õppisime rohkem dokumenteerismiest
http://denadusoo.blogspot.com/2014/10/dokumenteerimis-alused.html

07.10.2014

Spetsialiseerumine,tööjuhend.

Saime teada rohkem oma spetsialiseeruise  kohta ja hiljem tegime näidis tööjuhend oma spetsialiseerumise kohta.

06.10.2014

Arengu vestlused ja IT kümnevõistlus

Toimisid arengu vestlused kus vaadati mida keegi õppinud on ja vaadati kas oleme oma ülesandeid täitnud.

Peale seda toimus veel ka IT kümnevõistlus kus alateks olid
Kõvaketta vise,arvuti klaviatuuri kokku panek, pinballi võistlus,traadi puhastamine,võrkujuhtme läbi tooli ajamine,vanasõna kokku panek,riistvara pustle,monitoride tõstmine,kastide takistus jooks ja hiire palli puhumine.

UML

Inglise keeles "Unified Modeling Language"
Eesti keeles "Ühtlustatud modelleerimiskeel"
UML on objektorienteeritud arendustöö puhul laialt kasutatav ning standardne keel.
UML on valdav graafilise tähistuse keel objektorienteeritud maailmas ning populaarne ka väljaspool seda maailma.

 

 kasutuslugude skeem -> klassiskeem

Ülesehituse skeemid

Klassiskeem näitab süsteemi/alamsüsteemi ülesehitust ja esitab selle kui seotud klasside ja liiteste pildi.

Objekti skeem näitab klassi esintajaid.

Paketiskeem näitab tarkvara ülesehitust paketi kujul ja seoseid nende paketide vahel.

Liitstruktuur kasutatakse sisemise ülesehituse kirjeldamiseks näitab kas käitimist koostöö korral.
Koostöö näitab objektide koostööd.

Komponent skeem näitab komponente nende vahelist tööd Teenuspõhine arhitetuur.

Avaldmisskeem näitab sisemist peidetud ehitust.näitab meile ARTIFACT-ide(Tehis)

Eritusskeem näitab süsteemi ülesehitust kui tarkvara rakendust,objektide realiseerimiseks.

Võrguülesehituse skeem näitab arvutivõrgu vahelisi seoseid.

Käituimisskeemid UML 2.5

Kasutusjuhtumite skeem realsemaailma kasutaja ja digitaalse süsteemi seoset välja toomine.

Infovoogude skeem võimaldab kirjeldada liikuvad info hulka.

Tegevusskeem kasutatakse tegevuset järgnemuste tingimusi.

Olekumasin skeem kirjeldab süsteemi käitumist läbi lõplike seisuntide.

Käitumisolekude masin skeem

Protokoli olekumasin skeem protokollide kasutamise näitamiseks.

Vastasmõju skeemid

Järgnemus skeem näitab ajalisi järgnemusi.

Suhtlusskeem(Koostööskeem) näitab elujoonte vahelist suhtlemist.

Ajastus skeem võimalus näitada objektide sündmusi erinevatel aja momentitel

Vastasnõju ülevaade skeem näitab mis muutusi tegevus skeemil.

Dokumenteerimis alused

Dokumentatsiooni liigid

Minu erialaga on seatud järgmised liigid.

Seadused,stantardid;
Reeglid,regulatsioonid,juhendid;
Käsiraamatud,juhendid,tutvustused(Giidid);
Posterid;

  

Tarkvaraprojektiga ja arendavate süsteemidega seotud domkumendid on seotud terve rea nendega seotud nõutega.

Need dokumendid annavad vajalikku infot tarkvara arenduse protsessi juhtimiseks,kavandamiseks eelarve koostamiseks ja arenduseks vajaliku aja arvestamiseks.

SRS-
SDD-
STD-
SPDM-Sprint
Dokumentide sisu ja vastutajad
Tarkvarainsenerid vastutavad tavaliselt enamiku dokumentide ettevalmistamise eest, kuigi ka tehnilise dokumentatsiooni loomise spetsialistid võivad siin aidata neid dokumente siluda ja lihvida, et anda neile vajalik sisu, ülesehitus ja kuju.

Kaks dokumentatsiooni liiki
1.Protsessi dokumentatsioon
2.Toote dokumentatsioon

Protsessi ja toote dokumentatsioon

Protsessi dokumentatsioon koostatakse selliselt,et süsteemi arendust saaks hallata.Toote dokumentatsiooni kasutatakse pealse süsteemi tööle hakkamist(Siis,kui süsteem töötab) kuid see dokumentatsioon on oluline ka süsteemi arenduse staadiumis, et hallata arendusprotsessi.

Protsessi dokumentatsioon

Protsessi dokumentatsioon jaguneb järgmisteks liikideks:
1.Plaanid, teostushinnangud ja ajakavad;
2.Aruanded;
3.Tööstandardid;
4.Töödokumentatsioon (töö käigus tekkiv)
5.Memod ja elektronkirjad.

Toote dokumentatsioon
1.Kasutajate dokumentatsioon
2.Süsteemi dokumentatsioon

Süsteemi dokumentatsioon

Nõuete dokument ja sellega seotud aluspõhimõtted.
Dokument mis kirjeldab süsteemi ülesehitust
Iga süsteemi programmi kohta selle programmi ülesehituse kirjeldus.
Iga süsteemi osa kohta.
Programmikoodi loetelud
Õigsuspärasuse dokumendid
Süsteemi hooldusjuhend

Table of contents - sisukord
List of illustration -
Introduction - sissejuhatus
Concept of operation

Juhendi osad
Tiitel
Märkused
Sisukord
Sissejuhatus
Iseärasused
Paigaldamine
Lisade paigaldus
Lisad

SDD

Selle juhendi eesmärk on aitada kuidas teha korralik juhend mis seletab kuidas mingi program töötab ja kuidas seal asju teha.
Seal oli näitisna tootud mingi telefoni rakendus mida saab kasutada, et pilde ja muid faile leida.

29.09.2014-2.10.2014

ITIL

Terve see nädal õppisime ITIL-i mõisteid,mis on mingi mõiste peaüllessanne on ja kuhu peagruppi see kuulub.

Neljapäeval tegime veel lõppueksami proovi, et teada saada kui palju me teame juba.

Reedel oli õppetajate päev.